Autor: Jakob
Üks lihtsamaid mooduseid, kuidas oma veebilehte, sotsiaalmeedia postitust, uudiskirja või dokumenti ligipääsetavamaks muuta on lisada fotodele ja illustratsioonidele pildikirjeldus, ehk tekstiline alternatiiv. Pimedad ja vaegnägijad kasutavad ekraanilugejat, mis arvuti või nutiseadme ekraanil kuvatud äpi või veebilehe kasutajaliidese kõneks või punktkirjaks muudavad. Ekraanilugejad oskavad lugeda aga ainult tekstilist, ehk masinloetavat infot. Sellest, mis pildil näidatud ja miks see oluline on, nad veel aru ei saa. Ja sestap on vaja lisada piltidele selle visuaalset sisu selgitav kirjeldus, ehk alternatiivtekst, mida tavaolukorras visuaalselt näha ei ole. Muide, puudulik või lausa puuduv pildikirjeldus on üks enam levinud ligipääsetavuse muresid.
Kusjuures, pildi kirjeldustest on kasu ka nägijatele. Nimelt võib esineda olukordi, kus kasutajale ei laetagi veebilehe või meili avamisel fotosid, sellisel puhul kuvataksegi pildi asemel alt tekst, ehk kirjeldus. Vaatame, kuidas kirjutada head pildikirjeldust ning mis on levinumad vead, mida piltide kirjeldamisel tehakse.
Miks on pilt oluline?
Esmalt tuleb sul aru saada, miks sa selle pildi just oma lehele või postitusse lisasid. Ehk mida see antud kontekstis ütleb, või mis on sel pildil hetkel kõige olulisem. Ehkki esiplaanil toimub midagi olulist, soovid sa ehk tähelepanu tõmmata just taustal toimuvale? Või vastupidi? Järsku on pilt lihtsalt illustreeriv ja kõik mis pilt ütleb, on juba ümbritsevas tekstis öeldud?
NB! Kui pilt on funktsionaalne, näiteks kasutad nupu või lingi funktsiooni tähistamiseks illustratsiooni, tuleb sul pildi kirjelduseks märkida nupu funktsioon. Näiteks, otsingu nupu kirjeldus ei tohi olla “suuredusklaas,” vaid peaks olema “Otsi.”
Seega on hea pildikirjelduse eelduseks see, et mõistad, mis on pildi kontekst ja sõnum. Näiteks, seda pilti on võimalik kirjeldada väga mitmel erineval moel.
Võime kirjeldada pilti järgmiselt:
Pildil on umbes 8-aastane, heleda hobusesabaga tüdruk mere ääres kalastamas. Tüdruk seisab kaldaäärsetel massiivsetel munakividel. Ta kannab roosat jopet, kirjut seelikut, lillelisi retuuse ja rohelisi Crocse. Ülemine pool pildist on hallikas sinine, mille keskel helendab pisike valge kuu. Kuu kumab pildi alumisel poolel taevaga sama värvi veepeegeldusel. Taeva ja veepiiri eraldab taamale jääv vaevumärgatav rannariba.
Ehkki kirjeldus annab pildist hea ülevaate, tuleb mõelda, millises kontekstis seda kirjeldust kasutatakse. Fotonäituse, või reisipiltide galerii puhul, kus foto on tähtsal kohal ongi mõistlik luua pikemaid kirjeldusi. Samas olukorras, kus artikkel räägib sellest, et Crocsidega võib isegi kalal käia, piisaks kirjelduse puhul vaid lausest: “väike tüdruk, kes kannab krokse, kalastab mererannal.” Kui postituses on aga juttu romantilistest suveöödest, ning pilt on lihtsalt illustreeriv, piisaks ka lausest “Väike tüdruk seisab kuuvalgel merekaldal.”
Kuna kirjeldustõlge on osa sisust mida lood, tuleks teksti pikkusel ka sellega arvestada. Kui sa arvad, et pilt on kohutavalt tähtis, loo ka vastav kirjeldustõlge. Kui sulle tundub, et pilt on vähetähtis, piisab sellest, kui ütled ära olulise. Ja selle kas või ühe lausega. “Tüdruk kalastamas.”
Muide, pildikirjeldus on päriselt osa sinu sisust ja seega järgib hea pildikirjeldus ka postituse või artikli tooni. Seega, kui teed postituses nalja, kirjuta samas stiilis ka fotokirjeldused. Muidu lõikab neutraalses ja kuivas toonis kirjutatud pilt sisu nautimisele vahele nagu ehmatavad telereklaamid keset vaikset romantikafilmi. Ära karda kasutada vajadusel slängi, või nimetada asju nii, nagu neid nimetatakse. Kui asjad on segamini ja seinas on auk, siis toimubki tegevus “jube segamini pekstud toas,” mitte ei ole “ebakorrapäraselt lagunenud seinaga tuppa paigutunud esemed.” Kui foto tekitab häid emotsioone, võid mõnikord kasutada ka emotsioone kirjeldavaid sõnu. Ära unusta, et sageli ongi pildi eesmärgiks tekitadagi emotsiooni ja su kirjeldus peab suutma teha seda sama.
Kaunis ja helge pilt noorpaarist. Valges pitsilises kleidis pruudi lahtiseid lokkis punaseid juukseid kaunistavad 5 karikakraõit. Tal on käes valge- mõningate siniste rukkililledega pruudikimp. Ta vaatab kaugusesse ja ei märkagi, kuidas tema kõrval seisev sinises pintsakus peig rüüpab vasakus käes olevast kristallpitsist salamisi midagi.
Mida siis kirjeldada ja mida mitte?
Kirjelda pildil kujutatud esemeid või inimesi ja nende vahelisi seoseid. Näiteks käimas olevat tegevust või kujutatud stseeni. Inimeste kirjeldamisel, kui kontekst seda lubab, võib kasutada nende nimesid, kirjeldades vajadusel ka mõne sõnaga kõnealust inimest, näiteks tema juuste värvi, pikkust, rassi, riietust, emotsiooni, kehahoidu ja nii edasi. “Heledanahaline noor meesterahvas, punaste juustega noor naine jne”
Objektide puhul võid samuti mainida ära nende eripära, värvi, kuju, kulumisastet. “Hoiab käes läbipaistvat kristallpitsi”
Lõpuks võid Kirjeldada ka tausta. Kui see on oluline, maini ka valgustatust. “Taustal on näha müüri ja veekogu. Kogu pilt on heledasti valgustatud, justkui oleks keskpäev.
Kui pildil on näha teksti, tuleb ka tekst kirjeldusse lisada. Vajadusel kirjelda ka teksti ennast: “Suurte valgete tähtedega, värvilises kirjas, käsitsi kirjutatud tekst,” või muud säärast.
Võid pildi kirjelduses mainida ka selle stiili. Kas tegemist on joonistuse, maali või fotoga? Kas pilt on mustvalge või värviline? Ehk on pildile lisatud mõni filter, mis värvid veidraks muudab?
Hea, kui väldid info lisamist, mida pildil näha ei ole. Kust ma tean, et pildil on ema ja laps? Järsku on lapse ema ära läinud ja sõbrannal palunud oma last hoida? Naine lapsega oleks siinkohal etem selgitus.
Üks viimasel ajal enim tähelepanu saanud pildikirjeldusi pärineb nasalt, mis hiljuti avalikustas James Webbi teleskoobilt pärinevad esimesed fotod.
Pildi jagab horisontaalselt kaheks laineline joon, alumises osas oleva pilvemaastiku, mis moodustab udukogu ja suhteliselt selge ülemise osa vahel. Mõlemas osas on täpiline täheväli, millel on lugematu arv erineva suurusega tähti. Väiksemad neist on väikesed, kauged ja nõrgad valguspunktid. Suurimad neist näivad suuremad, lähemal, heledamad ja konkreetsemad, kaheksapunktiliste difraktsioonipiikidega. . Pildi ülemine osa on sinakas ja selle all olevast udukogust tõusevad läbikumavad pilvetaolised triibud. Oranžikas hägune moodustis foto alumisel poolel on erineva tihedusega ja ulatub poolläbipaistvast läbipaistmatuni. Tähed on erineva värviga, enamik neist on sinise või oranži tooniga. Udukogu pilvetaolises struktuuris võib märgata seljakuid, tippe ja orge – välimus on väga sarnane mäeahelikuga. Kolm pikka difraktsioonipiiki pildi paremas ülaservas viitavad suure tähe olemasolule, mis ei ole vaateväljas.
Kuidas kontrollida, kas pildikirjeldus sai hea?
- Mõtle: Kui pildil poleks kirjeldust, siis kas sa jääksid postituse./ lehe / artikli kontekstis mingist informatsioonist ilma? Kui jah, vajab pilt detailsemat kirjeldust.
- Kujuta kirjeldust luues ette, et räägid pildist telefonitsi sõbrale, kes seda pilti ei näe.
- Ära pinguta üle. Tavaliselt piisab pildi kirjeldamiseks ühest-kahest lausest. Kui pilt on aga hetkel kõige olulisem, võid seda kirjeldada ka pikemalt.
- Kas pildikirjeldus on samas stiilis, kui ülejäänud sisu? Ega ta tekstist välja ei eristu?
- Kas pildikirjeldus tekitab samasugust emotsiooni, kui pilt ise?
- Pildi kirjeldus ei ole pildi allkiri. Räägi kirjelduses vaid sellest, mis on näha.
Misasi pildikirjeldus ei ole?
Kevadel lisas Twitter nendele postitustele, millel on foto kirjeldus nähtava märgi, ning võimaluse kõigil lugeda pildile lisatud kirjeldust. Seni said seda lugeda vaid ekraanilugeja kasutajad. Tulemuseks on, et mitmed ettevõtted ja eraisikud viitsimata süveneda sellesse, mida ja kuhu nad postitavad, lisavad fotodele kirjelduseks linke (mida muide klikkida ei saa), autoriõiguste viiteid, või mõnel juhul isegi teiste inimeste privaatset infot. Ühesõnaga, teevad kõik, et kasutada pildikirjeldusi valesti.
Pildikirjeldus ei ole ka pildi allkiri. Seega peaksid jälgima, et ütled pilti kirjeldades vaid seda, mis on visuaalselt näha. Kui pilt on presidendist kuressaare lossihoovis, aga nähtaval on vaid jupp müüri ja president, siis on korrektne öelda “tumedas pintsakus president poseerib lilledega halli müüri taustal.” Seda, et president on Kuressaare lossihoovis kellelegi lilli üle andmas, tuleb öelda aga pildi allkirjas.
Olen mitmel korral näinud kodulehtedel või uudiskirjades pildikirjeldust stiilis: “Artikli illustratsioon,” või “Foto peaministrist,” ehkki juba pealkirjast on selge, et tegemist on peaministriga tehtud intervjuuga.
Ja loomulikult on suurepäraselt halvad näited neist sisuloojatest, kes, taaskord mõistmata alt texti funktsiooni täidavad Alt Text välja kirjaga “Alt Text.”
Seega, ära kasuta pildikirjeldust selleks, et jagada infot, mida see pilt tegelikult ei edasta.
Pruunil keraamilisel taldrikul on kella 3-st 7-ni glasuuritud grillitud kanatiivad. Kella 3-e peal veidi taldriku keskosas on tükeldatud varsseller kaunistatuna petersellilehega. Kella 12 peal asub metallist kastmekann hapukoore küüslaugu kastmega. Kannu sang on suunatud kella1-e peale.Meie esmaklassilised kanatiivad viivad sul keele lausa alla.
Tegelikult me ei tea, mis kastmega näiteks tegemist on. Sooja, külma, hapukoore, tilli, kurgi vms kastmega. Ja no keele allaviimist saab tõesti vaid maitsega kontrollida, mitte pildilt vaadata.
Kuidas pildikirjeldusi lisada?
Enamik sisuhaldureid, olgu kodulehele sisu lisamisel või sotsiaalmeediasse postitamisel lubavad sul pilte kenasti nende lisamisel kirjeldada. Vaatame nüüd mõned mõned populaarsemad keskkonnad ka üle.
HTML
Kui sisuhaldur parasjagu pildile kirjeldust lisada ei saa, siis võid selle lihtsalt oma lehe koodi lisada.
Pildikirjeldusega tegeleb Alt= atribuut. Alt text loetakse ette ekraanilugejate poolt, ning kuvatakse ekraanil, kui pilti ei õnnestu laadida.
Näide:
<img src="sinu_pilt.jpg" alt="Lapsed mängivad mänguväljakul" width="500" height="600">
Kui sinu pilt on puhtalt illustreeriv ja sisule see tegelikult midagi juurde ei anna, saad pildi ekraanilugeja kasutaja eest peita kasutades alt=”” atribuuti.
Kui pildil puudub kirjeldus, kuuleb ekraanilugeja kasutaja vaid fotole antud nime, mis sageli on kasutaja jaoks seosetu tähtede ning numbri jada, ja seega tarbetu infomüra.
Facebook lubab sul igale üles laetud pildile kirjeldust lisada. Ehkki nii Facebook kui ka Instagram kasutavad tehisintellekti, et pakkuda piltidele automaatset kirjeldust, jätab se kasutajate arvates paljuski soovida. Seega peaksid sa igale fotole omaltpoolt arusaadavama kirjelduse lisama.Selleks toimi järgmiselt:
Arvutis
- Lisa oma postitusele foto
- Lisatud foto juures vajuta edit nupule.
- Facebook kuvab fotost vasakule automaatse tehisintellekti poolt loodud pildikirjelduse, mida saad muuta.
- Vajuta salvesta.
Juba avaldatud foto kirjelduse muutmiseks pead foto Facebookis avama, vajutama foto ülemises paremas nurgas More klahvi ning avanenud menüüst valima Change alt text.
Telefonis
- Lisa postitusele foto
- Peale foto lisamist puuduta foto ülemises nurgas olevat More nuppu
- Avanenud menüüst vali valik Edit alt text
- Muuda pildikirjeldust ning vajuta save.
- Loo uus postitus ja lisa sellele pilt
- Lisa filtrid ja töötle pilti nagu soovid
- Peale next vajutamist ning pildiallkirja lisamist puuduta ekraani allservas olevat Advanced settings nuppu.
- Puuduta Write alt text ning sisesta piltidele kirjeldused.
Juba olemasoleva pildi kirjelduse muutmiseks ava foto, asu postitust muutma ning puuduta ekraani all vasakul nurgas olevat Edit alt text nuppu.
- Loo postitus ning lisa sellele pildid.
- Peale pildi lisamist puuduta fotol olevat +Alt nuppu
- Kirjuta pildikirjeldus ning puuduta Done
Dokumendid
Pildikirjeldusi on võimalik lisada ka oma dokumentidele, esitlustele ja tabelitele Microsoft Offices, või Google Docsis. Tavaliselt leiad “alt text” või “foto kirjeldus” välja kohe foto lisamise järel selle seadetest.
Aga tehisintellekt, kas see ei oska pilti kirjeldada?
2015 aastal lisas Facebook enda uudisvoogu ligipääsetavuse funktsiooni, mis automaatselt Facebooki lisatud pilte kirjeldas. Seda tehisintellekti abiga. Kahjuks on isegi täna enamik kirjeldustest vaid kogum märksõnu. “Puu, taevas, muru,” kusjuures tehisintellekt ei tea, miks puu postitati ja see, et puu on kahjurite poolt näritud jääb täiesti tähelepanuta, ehkki see oligi pildil kõige olulisem osa. Tänaseks võimaldavad pilte automaatselt kirjeldada mitmed rakendused. Populaarne äpp Envision AI sõnab näiteks ülal toodud kalastava tüdruku foto puhul “tõenäoliselt inimene, kes seisab veekogu kõrval.” Pulmapildi peale arvab tehisintellekt aga, et “väike poiss seisab rohu sees.”
Ja enam vähem sinna see täpsus täna ka jääma kipub. Veebi ligipääsetavuse ekspert Adrian Roselli on oma blogis teinud hea ülevaate sellest, mis moodi erinevad tehisintellektid sama pilti tõlgendavad.
On isegi näiteid, kus tehisintellekt lisab heast peast pildi kirjeldusse asju, mida seal ei ole. Üht algoritmi treeniti piltidega, kus põllul taamal alati mõni lammas. Kui ühel päeval sattus tehisintellektile kirjeldada aga foto tühjast väljast, teatas see, et tõenäoliselt on lambad ka pildil. Sest kui 98l pildil 100st on lambad, siis kardetavasti on sellel 99ndal pildil ka.
Ehkki automaatsed pildituvastuse lahendused aina paranevad, läheb veel aega, kuni tehisintellekt mõistab, miks pilt tähtis on. Ja senini tuleb meil ise kirja panna, mida pilt meile öelda tahab. Võtku see siis kas või tuhat sõna.
