Autor: Jakob
Transkriptsioon 9. august 2023 Raadio2 hommikuprogrammis olnud intervjuust, kus Jakob rääkis sellest, kuidas tehisintellekt aitab nägemispuudega inimesi.
Intervjuu on järelkuulatav Raadio2 kodulehel.
KÕLL: Raadio kahe hommik,
[BERT JÄRVET]: tere hommikust. Sind äratavad Bert Järvet ja Madis Aesma.
Meiega on nüüd liitunud ka Jakob Rosin. Tere hommikust.
[JAKOB ROSIN]: Tere hommikust.
[BERT]: Jakob Rosin on usinamale raadio kahe kuulajale kindlasti tuttav ning teatavasti on Jakobi näol tegu inimesega, kes ei näe vähemalt tavalises mõistes nii-öelda, eks ole. Ent AI, millest palju juttu on olnud, on andnud siiski uued kaardid, mida siis Jakobil on võimalik mängida. Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos räägib ta sellest, kuidas kohvikusse astudes võtab ta välja taskust telefoni ning teeb pilti umbes selles suunas, kus müriseb kohvimasin, sest loogiliselt võttes On lett just seal ja küllap on sinna kirjutatud ka kuhugi tänased lõunapakkumised. Hetke pärast hakkab telefoniäpp pildilt tuvastatud teksti ette lugema, kuulab ta ära siis pakutavad supid, praed, salatid, ning siis satub ta järjekorda, kus hakkab talle kõrva ütlema tehisintellekti hääl, et üks meeter, üks meeter ning kui see siis asendub kahemeetrise teavitusega, saab ta aru, et järjekord on edasi liikunud.
Jakob. No AI ühele nägemispuudega inimesele, kas see on, nagu ütlevad inglased, täielik gamechanger?
[JAKOb]: On küll, see tehisintellekt on avanud väga põnevaid selliseid uksi, ehk siis andnud väga vahvaid võimalusi kasutada kogu seda modernset tehnoloogiat igapäevases elus, et nagu see näide, mis sa sealt päevalehest ka ette lugesid, et mina kasutan telefoni, pildistades teksti, mis on trükitud kuhugi ja telefon loeb mulle selle siis tehisintellekti abil ette, või mõne teise lahenduse puhul, tuvastab seda, kui kaugel on inimene või kirjeldab mulle, mis on fotol, ehk siis aitab vahendada nii-öelda seda visuaalset maailma minule arusaadaval, või minule tajutaval moel, ehk siis häälega, lugedes ette teksti. Ehk siis see on siin nägemispuudega inimesele üks selline oluline kasutusvaldkond, kus tehisintellekt tõesti jah, igapäevases elus appi tuleb ja seda täiesti noh, tõesti kogu aeg, ma näiteks kasutan kahte erinevat tehisintellekti äppi siis, kui ma lähen võib-olla hommikul postkastist lehti tooma, eks ole. Et see on täiesti igal sammul põhimõtteliselt kaasas minuga.
[BERT]: Jakob Rosin on tegelikult vägagi kui tohib, ma ütleksin, hirmuäratavalt võimas. Me oleme mitmeid saateid koos teinud ning võib-olla tundub kummaline, aga austatud kuulaja, Jakob Rosin suudab ajalehti läbi töötada oluliselt kiiremini kui mina, kes ma nagu siis päriselt neid lugeda saan, aga seni on olnud sinu võimekus pigem nagu siis kuidas öelda digilehtede ja muu säärase, eks ole käsitlemisel, sest sulle kõrva loeb see hääl ette kõik selle lehes kirjutatu Ääretult kiire tempoga.
Tõesti, ühe lehe läbilugemine Jakobile ei võta suurt midagi aega, aga seni ongi vist põhiline probleem kõige sellega, mida ei ole nagu siis kuskil digitaalselt trükimusta pandud, eks ole?
[JAKOB]: Jah, selles mõttes küll, et ega lihtsam on lugeda seda teksti, mis on tõesti olemas digitaalsel kujul, tõsi, ka see on omaette väljakutse. Minu tegelikult igapäevaseks tööks on olla ligipääsetavuse valdkonna nii-öelda nõustaja, koolitaja, konsultant, ehk siis mina tegelen sellise asjaga nagu Ligipääsuke ehk siis ligipääsetavuse valdkonnas Me käime ja räägime sellest, kuidas asju muuta ligipääsetavaks. Läbi tehisintellekti muutub see aina lihtsamaks. Kõigile, kes loovad midagi, on see meediaväljaanne, on see e-pood, on see mingisugune muuseum, sest et see tehisintellekt annab nii-öelda selle võimaluse tuua kõigi inimesteni ka need materjalid, mis tänaseni on olnud noh, eks ole, ongi paberi peal. Näiteks, võtame igasugused arhiivid, igasugused raamatukogud, meil ei ole kõik raamatud, mis raamatukogus on olemas võib-olla digitaalsel kujul, aga tänu tehisintellektile on võimalik korra kaamerasilma eest läbi lasta ja arvutile ja siis ka näiteks minule arusaadavaks teha. Nii et see võimalus on täiesti olemas.
[MADIS]: Need arengud, mis on tehisintellektiga seotud, tehistaibuga seotud, on hästi tormilise kiirusega ja kohati tundub, et lausa niimoodi eksponentsiaalse kasvuga. Kui kiiretena, sina, kes sa iga päev nendega noh, täitsa niimoodi elulises vormis tegeled, kokku puutud, kui kiiretena sinaneid arenguid tajud.
[JAKOB]: See on tohutult kiire, nagu me mäletame eelmist sügist, eks ole, sest Chat GPT hüppas välja täiesti ei tea kust, keegi selle peale ei osanud niiöelda tulla, keegi ei teadnud, et see tuleb, ühel päeval oli Chat GPT olemas, täna, eks ole, kõik kasutavad. Mina kasutan täpselt samamoodi Chat GPT ühte lahendust, mis võimaldab analüüsida seda, mis on fotol, ehk siis ma teen pildi ja siis mul on võimalik sellesama Chat GPT-ga suheldes küsida selle pildi kohta igasuguseid asju, et mis ta mulle, mis selle pildi peal on mida, mida ma täpselt tahan teada, eks ole, ehk siis see areng tegelikult noh, loomulikult see CHat GPT ei tekkinud ühe päevaga, aga, need tulemused võivad tekkida siin päevade, nädalate, erinevate lahendustega ja ma mõtlesin korraks, kui meil on aega vist sekund?
Nii ma näitaks teile, kuidas asi töötab, kui sa rääkisid sellest, kuidas Jacob loeb ajalehte, eks ole, mul on telefon siin käes, ma tegin enne ühe pildi siit stuudiost ja ma lasin tehisintellektil seda siis kirjeldada. Ma kõigepealt lasen ta kiiresti ette selles tempos, milles minule telefon seda loeb ja siis teeme lühida kokkuvõtte sellest, mis seal kirjas oli.
[ROBOTKÕNE VURIN]
[JAKOB]: Ühesõnaga, ta ütles praegu seda, et pildil on raadio kahe stuudio, seinal on plakat, kus suur R, selle all kirjas Raadio 2. Esiplaanil on inimene, ehk siis Bert, kes räägib mikrofoni, tal on kõrvaklapid peas. Suhteliselt adekvaatne kirjeldus, eks ole, ja sellise vurinaga kogu see jutt siis mulle tegelikult tavaliselt ka kõrva jõuab. Tänu tehisintellektile on mul siin võimalik ümbritsevast aru saada, aga noh, tegelikult ütleme niimoodi, et see tehisintellekt ei ole ka ainult siin nägemispuudega inimestele igapäevases elus abiks, et ka teistele erivajadustega inimestele on tohutult palju arenguid, kas või kõnetuvastuse valdkonnas. Tänapäeval võib ma ei tea, vaegkuulja inimene kanda nutiprille ja sisuliselt sinu ellu tekivad subtiitrid, ehk siis kui keegi sinuga räägib, siis sa näed kirjalikult seda teksti, mis sulle öeldakse. Või kurt inimene saab lasta oma telefonil viipekeelt tõlkida kõnekeelde, või täpselt vastupidi, et samamoodi ilma nii-öelda takistusteta suhelda. Täna eks ole, on sageli vaja selleks teist inimest, ehk siis viipekeele tõlki või kirjutustõlki, kes aitab seda kuuldavat informatsiooni nii-öelda nähtavaks vahendada, nii et see tehisintellekt ulatub noh, väga-väga paljude inimesteni. Ja mis võib-olla on veel oluline või huvitav on see, ega kõikidest nendest lahendustest on väga palju kasu ka kõigile teistele, et sa ei pea olema nägemispuudega või kuulmispuudega. Ütleme niimoodi, et meil kõigil on abi ju näiteks subtiitritest, eks ole, kui sa vaatad Netflixi õhtul öösel voodis, abikaasa tahab magada, siis ei saa väga kõvasti lärmata, siis on hea vaadata neid asju subtiitritega. Või unustad kõrvaklapid maha ja tahad bussis vaadata mingit videot. Subtiitritest on kõikidele väga palju abi, nii et need lahendused, mida siin me räägime praegu, et on puuetega inimestele abiks, tegelikult toovad seda laiemat kasu võib-olla kogu ühiskonnale.
[BERT]: Vaegnägijatel, või siis mitte üldse nägijatel on kindlasti väga keeruline Tallinnas antud hetkel ringi liikuda, ma usun, et nagunii on selline elav tänava selline kontekst oluliselt suurem katsumus kui näiteks ühe inimese elutuba, eks ole, mis sul on ilmselt kuskile ajju kaardistatud, aga praegu, kui kogu Tallinn on üles kaevatud, kas AI ka selle alaselt teeb elu natukene lihtsamaks?
[JAKOB]: Me ei ole veel sinna jõudnud, et see tehisintellekt seda visuaalset pilti reaalajas oskaks töödelda nii kiiresti, ehk siis eesti keeles tähendab see seda, et kui ma tahan teada, mis pildil on, siis ma pean tegema foto ja ootama umbes kakskümmend sekundit. Ja ütleme tänaval kõndides see ei ole väga efektiivne, et Ma täna pean ikkagi oma valgele kepile, teistele inimestele, kes kasutavad juhtkoera, juhtkoerale toetuma, see, mis siin Tallinnas toimub, on suhteliselt ekstreemne olukord, et seda, et tehisintellekt mul nüüd aukudest ja ehitusega seotud viitadest aitaks aru saada, kahjuks täna veel meieni ei ole jõudnud. Ma usun, et see on paari aasta küsimus. Ma loodan muidugi, et paari aasta pärast auke enam ei ole meil siin.
Aga need lahendused arenevad meeletu kiirusega. Ma usun, et ühel päeval see tõesti nii on.
[BERT]: Ja kui ühtegi auku enam ei ole, siis on oht, et tuleb ülemiste vetevana ja teeb platsid tasa. Aga ma nägin hiljaaegu ühte sellist pool naljavideot, kus graafilised disainerid ehk siis elukutselised photoshop ijad nägid, kuidas ka Photoshopi on nüüd AI lisandunud ja vaatasid seda siis justkui nagu viimsepäeva tulekut. Mõtlesid kõik ühtemoodi, sõnagi lausumata, et mis minust nüüd saab. Kuidas on lood pimedate inimestega, et mõistagi AI toob mängu palju uusi võimalusi, mis aitavad nende elu paremaks teha, aga kas ka pimedad inimesed tunnevad, et nendele võimalikud siis tööd, mis nad teha saavad, saavad võib-olla kuidagi nagu AI pärusmaaks, mis on üldse peamised sellised ametid, mida pimedad inimesed Eestis nagu viljelevad?
[JAKOB]: No tegelikult neid ameteid võib olla täiesti seinast seina, minu mõte, kuna ma tõesti olen selle maailmavaate esindaja, et ligipääsetavus annab võimalused kõigile kätte, siis mina ütleksin, et neid ameteid on väga palju, võib-olla raamatupidaja, ettevõtte juht, tehnoloogiakonsultant, tarkvaraarendaja, noh, ühesõnaga, raadios, eks ole võid töötada televisioonis, ajakirjanduses, ühesõnaga kõiki asju teha, kui on tagatud see, et see meie ümber olev keskkond, need lahendused on kasutatavad.
Täna me pigem põrkame sinna vastu, et ma lähen kuhugi ettevõttesse tööle ja siis selgub, et see tarkvara, mida seal ettevõttes võib-olla kasutatakse, ei ole kasutatav.
Aga kui sa nüüd küsid seda, et kas tehisintellekt võtab pimedatel inimestel töö ära, siis ma arvan, siin just on asi vastupidine. Ma toon sulle näite, just seesama lahendus, kus pilti genereeritakse. Terve internet on täis seda tehisintellekti kunsti, eks ole, kus on võimalik genereerida, öelda tehisintellektile, mis sa tahad ja tema loob foto.
Minule on sellest selles mõttes tohutult abi, et kui mina teen näiteks koolituse materjale, siis ütleme, et mul on vaja näidata seda, kuidas linnaruum on halvasti ligipääsetav, ja ma ütlen, et mul on vaja fotot ütleme, kõrge põhjaga bussist, kuhu ratastooli kasutaja sisse ei saa, võimul on vaja näidata seda, kus on maja, millel on karusselluks, teate see, mis ringiratast käib. Kohutav leiutis. Ja mina internetist otsides seda pilti tavaliselt ise ei leia, sest nendel piltidel puuduvad kirjeldused. Nüüd ma saan öelda tehisintellektile, et ole hea, pane mulle palun selline pilt ja tehisintellekt joonistab mulle selle pildi valmis ja mina saan seda üsnagi kindlalt kasutada, olles palunud tehisintellektilt täpselt seda, mida minul vaja on, ehk siis minul on võimalus kasutada rohkem visuaalseid asju näiteks esitlustes, enda dokumentides,, teha oma sihtgrupile, kes üldiselt on nägijad inimesed asi rohkem arusaadavaks.
Minule on siin nii-öelda võimalusi tööd teha, noh, aina aina enam ja aina rohkem juures. Et selles suhtes pigem avab see tehisintellekt ka siin rohkem võimalusi.
[BERT]: Kas need rakendused, mida sa kasutad, mis aitavad sul näha, eks ole, ja on AI toel, kas need on igale, kui tohib pimedale inimesele individuaalsed kratid, et sul on telefonis oma äpid ja siis need saavad nagu järk-järgult iga toiminguga targemaks või sisuliselt töötab ta kuidagi nagu seeneniidistik, ikkagi sümbioosis, et kõik koos kogu aeg kogevad uusi asju ning siis kratid omavahel vahetavad nii-öelda taipu.
[JAKOB]: No täna nad on ikkagi sellised äpipõhised lahendused. Seda, et tehisintellekt nüüd minu personaalseid asju teaks, veel ei ole, sellest räägitakse, ilmselt see kohe varsti tuleb. Aga jah, seda, et ma nüüd teen foto ja tehisintellekt ütleb mulle, kus pildi peal minu abikaasa on, seda ta ei saa teha, seda ta ei tea, lihtsalt kes minu abikaasa näiteks on, onju, aga aga need lahendused tekivad.
Täna on pigem suurem probleem veel selles, et see tehisintellekt on ehitatud sisse, eks ole, või tuleb kaasa meile nutitelefonidega, mis ühelt poolt on hästi kallid ja teiselt poolt on nad natukene keerulised kasutada. Meil Eestis on see üks murekoht, kus meil täna puudub piisav selline jõudlus või ressurss õpetada kõiki nägemispuudega inimesi, kes soovivad, või üldse kõiki erivajadustega inimesi, kes soovivad kasutada igapäevast tehnoloogiat seda kasutama, et ka nemad saaksid sellele ligi. Kui me räägime siin tehisintellektidest ja igasugustest äppidest, siis see olukord kahjuks täna ei ole see, et kõik inimesed seda igapäevaselt kasutada saaksid, sellepärast et kõik ei ole võib-olla sellised tehnoloogiahullud või kõigi töö ei puuduta seda, et olla kursis kogu aeg kõige uuemate asjadega. Inimesed võib-olla tahavad, et see neile natukene lähemale toodaks ja neid natukene eesti keeles õpetatakse, aga täna meil lihtsalt võib-olla kogu ressurss selles osas natukene Eestis puudub, ja see on üks murekoht, et need modernsed tehnoloogiad on olemas, pidevalt arenevad, lihtsalt me peame üritama nad kõigini tuua.
[BERt]: Aitäh täna siia stuudiosse tulemast ning.
[JAKOB]: Ühe asja tohin öelda, tulge reedel kell kuus Arvamusfestivalil Digitarkuse alale, me räägime seal ka tehisintellektist, puuetega inimestest, kaasamisest virtuaalreaalsusest. Me koos Teliaga arutame seal paljude toredate inimestega sellest, mismoodi virtuaalreaalsus ja liitreaalsus näiteks erivajadusega inimesi aitavad. Seal on väga põnevad teemad. Meil on Johanna Jõekalda Ekast, meil on Karl-Martin Kutser ja Meelis luks ja Hendra raud, kellega koos me teeme ühte siukest vahvat paneeli, Kus me räägime virtuaalreaalsusest ja liitreaalsusest, nii et kui keegi on Arvamusfestivalil sel ajal, siis tulge või vaadake internetist.
[BERT]: Ja minge paidesse Jakobile tere ütlema ja kuulama, mõistagi ka kaasa arvama. Stuudios oli Jaakob Rosin
