Mida uut toob teenuste ja toodete ligipääsetavuse seadus ettevõtetele?

Autor: Jakob

Jakob seisab mustas t-särgis esitluspoodiumi taga. Tema ees on sülearvuti. Kõrval suurel esitlusekraanil on joonistatud politseinik, kirjaga Accessibility Police, kes seisab vangikongis oleva kurva moega mehe ees.

Järjest enam tabab erinevaid Eesti ettevõtteid teadmine, et kätte on jõudnud aeg tegeleda ligipääsetavusega, ning muuta oma teenused ja tooted kättesaadavaks kõigile. Miks? Sest Eesti võttis 2022 aasta kevadel vastu Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse. See on seadus, mis kohustab aasta 2025 juunist erinevate sektorite ettevõtteid pakkuma teenust, mis on ligipääsetav erinevate erivajadustega inimestele. Tooteid ja teenuseid peavad kasutada saama inimesed, kes ei näe, ei kuule, ei saa liikuda või käsi kasutada, on intellektipuudega või mõne muu erivajadusega. Järgnevalt seletame kergelt ja kiirelt lahti, kellele seadus nõuded kohustab ja miks seda seadust tarvis on?

NB! Järgnev blogipostitus on kokkuvõttev ja lihtsustatud selgitus Eestis kehtivast Toodete ja Teenuste ligipääsetavuse seadusest ja sellega seonduvatest määrustest. Postituses esitatud sisu ei tohiks võtta juriidilise nõu andmisena.

 

Milliseid teenuseid sina igapäevaselt kasutad? Ilmselt on see nimekiri päris pikk. Vaatad bussigraafikut, ostad internetist tooteid, loed e-raamatut, vaatad telesarja, maksad poes kaardiga, helistad hädaabisse. Need on vaid mõned näited teenustest ning toodetest, mis peavad olema ligipääsetavad vastavalt Euroopa Liidu Direktiivile 2019/882, mida tuntakse ka Euroopa Ligipääsetavuse akti (inglise keeles European Accessibility ACt / EAA) nime all. See akt on võetud Eesti seadusandlusesse kui Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus

See seadus kohustab ligipääsetavust tagama erinevates teenustes, nagu e-kaubandus, pangandus, ühistranspordi infoteenused, aga ka toodetes, nagu sularaha automaadid, makseterminalid, piletiautomaadid või digiboxid.

 

Ligipääsetavaks peavad saama järgmised tooted

Roheline kaardimakse terminal. Käsi katsub selle puutetundlikku ekraani.

Kui sinu ettevõte mõnda neist toodetest pakub, või kasutab, siis on õige aeg uurida, kas toote riist- või tarkvara on ligipääsetav?

 

Ligipääsetavaks peavad saama järgmised teenused.

Kui sinu ettevõte mõnda neist teenustest pakub, tuleks uurida, kas veebileht, äpid ja teised elemendid, millega klient kokku puutub on ligipääsetavad?

 

Kui kiire selle asjaga on? Millal mu toode või teenus ligipääsetav olema peab?

Vastavalt Toodete ja Teenuste ligipääsetavuse seadusele jaotuvad tähtajad järgmiselt:

 

Mida nüüd edasi teha?

Ehkki oma teenuse või toote ligipääsetavaks muutmine võib olla esmapilgul ehmatav ja keeruline — sageli on raske mõista sihtgrupi vajadusi, kellega sa varem väga palju kokku puutunud ei ole, peaks ligipääsetavuse tagamine saama loomulikuks osaks sinu teenuse disainist, arenduse protsessist ja kliendikogemusest. Kui oled juba nii kaugele lugenud, ehk juba mõistad, et ligipääsetavuse seadus ei ole lihtsalt niisama üks suvaline eurodirektiiv, mida täita tuleb. Ligipääsetavuse tagamine annab võimaluse kõigil võrdselt tooteid ja teenuseid kasutada, iseseisvamalt elada ja mis seal salata, ka sinu ettevõttele rohkem kliente tuua.

Ligipääsuke osutabki just selliseid konsultatsiooni- ja koolitusteenuseid ning olemasolevate lahenduste ligipääsetavuse testimist, mis aitab sul ligipääsetavuse maailmas orienteeruda ja sinu jaoks keeruliseks osutuvaid probleeme lahendada.

 

Mida see ligipääsetavus üldse tähendab?

On levinud valearusaam, et ligipääsetavus on vaid mingi puuetega inimeste teema. Tegelikkuses on nende kasutajate osakaal, kes su teenuse heast ligipääsetavusest kasu saavad palju suurem.

Näiteks murtud käeluuga inimene ei saa kasutada hästi hiirt. Tal on palju mugavam veebilehel või äpis navigeerida klaviatuuri abil. Selleks peab aga äpp või veebileht olema arendatud pidades silmas klaviatuuri kasutajaid. Klaviatuuri kasutavad ka näiteks liikumispuude ja motoorikahäirega inimesed, kes ei saa oma käsi piisavalt täpselt juhtida, et hiirega toimetada.

Kehvema nägemisega inimesed, näiteks eakad, vajavad aga seda, et kasutajaliidesed ja seadmed oleksid disainitud hästi loetavaks ja mõistetavaks. Ilmselt juhtub paljudel, et mõnel veebilehel liikudes kulub hulk vaeva, et saada täpselt aru, kuhu täpselt vajutada või kas mõni nupp on aktiivne või mitte. Kui parema nägemisega inimene saab silmi kissitada, või ekraanile lähemale nihkumisest on ajutiselt abi, siis vaegnägija peab lehte suurendama, või kasutama ekraanisuurendustarkvara. ja ka siis on kehva disaini korral raske kasutajaliidest mõista või funktsioone kasutada. Sestap on oluline et seadmed ja kasutajaliidesed oleksid disainitud nii, et neid oleks hea näha.

Hästi läbi mõeldud navigatsioon, juhised ja kasutusprotsessid aga muudavad sinu lahendustega töötamise meelepäraseks ka neile inimestele, kel on hästi kiire, kes on väsinud, tegelevad korraga mitme asjaga, (ahoi, lapsevanemad!), ei kasuta pidevalt digilahendusi või ei räägi meie riigikeelt. Lisaks mõistavad selgeid tekste, arusaadavaid ikoone ja lihtsat navigatsiooni palju paremini ka intellektipuudega või psüühikahäirega inimesed.

Osa ligipääsetavusest on seotud ka inimestega, kes mitte midagi ei näe või kirjutatud teksti näiteks düsleksia tõttu lugeda ei saa. Arvutites ja telefonides kasutatakse sellisel puhul sageli ekraanilugejat. See on programm, mis loeb häälega ette tekstid, ning valikud veebilehelt või rakendusest. Selleks, et seda tehtaks korrektselt ja arusaadavalt on tarvis arendajatel ning disaineritel arvestada erinevate tehniliste ligipääsetavusnõuetega. Erinevate seadmete puhul on tarvis tagada, et nende kasutamine oleks võimalik ka siis, kui ei näe. Et oleksid olemas sõrmega tunnetatavad tingmärgid ja punktkirjas sildid, et näiteks kaardimakseterminal võimaldaks teha tehingut ka siis, kui puutetundlikul ekraanil PIN koodi nuppe ei näe.

Vaegkuuljad ja kurdid kasutajad vajavad aga seda, et seade lisaks piiksumisele ja jutustamisele infot ka visuaalselt kuvaks, näiteks andes vigadest teada ka ekraanile kuvatud hoiatusega või kuvades video ja heli juurde ka subtiitrid. Viimastest on palju kasu ka inimestele, kes kipuvad oma lärmakate videotega avalikus ruumis teisi häirima. Lärmi on ju vaja, et kuulda, mis videos räägitakse.

Need on vaid mõned näited kasutajatest, kes ligipääsetavatest lahendustest kasu saavad.

Kuna kõik Toodete ja Teenuste ligipääsetavuse seaduse hõlma all olevad teenused ja tooted on oma olemuselt väga erinevad, on erinevad ka detailsed nõuded. Ligipääsetavus tähendab aga lõppkokkuvõttes seda, et iga inimene, olenemata tema erivajadusest saaks toodet või teenust kasutada võrdselt kõigi teistega. Näiteks peab nägemispuudega inimene saama ekraanilugeja abil e-poest tooteid valida ja neid osta täpselt nii, nagu nägija.

Ratastooli kasutav inimene peab saama sularaha automaadist raha välja võtta täpselt samuti, nagu pikk inimene, kes püsti seistes ulatub kõrgele paigutatud automaadini hõlpsasti.

Veebilehtede ja äppide puhul võib see tähendada näiteks digiligipääsetavusnõuete täitmist, Euroopas on olemas näiteks standard EN 301 549 (link suunab suurele PDF failile) mis defineerib tehnilised nõuded sellele, kuidas erinevad kasutajaliidesed peavad töötama nii ekraanilugejatega, erinevate juhtseadmetega (näiteks klaviatuurid), või milline peab olema lahenduste kasutusloogika, et see oleks kõigile mõistetav.

Füüsiliste seadmete puhul tähendab see aga ka näiteks paigutust, et seadet oleks mugav kasutada ka näiteks väikelastel või ratastoolis istuval inimesel, ühilduvust erinevate abivahenditega, et seadme poolt tekitatud helisid oleks võimalik kuulata kõrvaklappidega või kuuldeaparaadiga.

Samuti kehtivad nõuded sellele, milline peab olema toote pakend. Vastavalt määrusele Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele  peab toote pakendil olev info olema ligipääsetav. See tähendab näiteks pakendil olevat infot punktkirjas või reljeefses kirjas. Kui pakendil on näidatud ka see, kuidas pakendit avada, või ära visata, tuleb ligipääsetavaks muuta ka see info.

Samuti peab toote kasutusjuhendis kirjeldama, millised ligipääsetavuslahendused kasutusel on, kuidas neid kasutada ja milliste abivahenditega toode töötab.

Kui otsid abi, kuidas oma toodet või teenust ligipääsetavamaks muuta või soovid leida testipartnerit ligipääsetavuslahenduste testimiseks, võta ühendust Ligipääsukesega.

 

Järgnevalt anname ülevaate nõuetest, mis erinevatele toodetele ja teenustele kehtivad.

Iseteenindusterminalid

Meesterahvas kasutamas check in automaati

Iseteenindusterminalid, näiteks kauplustes asuvad iseteeninduskassad, peavad oskama rääkida, ehk sisaldama kõnesünteesi lahendusi, et inimesed, kes ekraanilt teksti lugeda ei saa, saaksid samuti seadet kasutada. Selleks, et seda saaks teha privaatselt ja mugavasti ka lärmakas keskkonnas, peab iseteenindusterminali kasutada saama ka oma kõrvaklappidega.

Samuti peab seadme kasutajaliides, ja lisaseadmed, või juhtnupud olema kontrastsed ja hästi loetavad ning katsudes eristatavad. Näiteks, kui terminalil on nupud tegevuse kinnitamiseks ja tühistamiseks, peaksid need nupud olema katsudes eristatavad, näiteks taktiilsete tähiste abil.

Kui kasutame näitena endiselt poes olevat iseteeninduskassat, siis kui kassa kasutamise aeg hakkab otsa saama, näiteks selle peale, kui inimene mitte midagi ei tee, peab terminal andma inimesele sellest selgelt märku nii, et see oleks mitme meelega tajutav, (näiteks nähtavalt selge teatega ekraanil ning helisignaaliga). Inimesel peab seejärel olema võimalik ka ajapiiri edasi lükata.

Kui toode suudab edastada nii häält kui ka teksti, peab see toetama reaalajas tekstiedastust ja selle helikvaliteet peab olema hea. Näiteks telefon, mis võimaldab nii helistamist kui ka tekstisõnumite saatmist, peab lubama sõnumite saatmist reaalajas ja pakkuma selget heli.

Kui lisaks häälele ja tekstile edastatakse ka videot, peavad hääl, tekst ja video olema omavahel sünkroonis, ning video kvaliteet peab olema piisavalt hea, et võimaldada suhtlust viipekeeles. Sama kehtib ka elektroonilisele sidele, ehk näiteks telefonikõnedele.

Toode peab töötama koos kuuldeaparaatidega, kui seda kasutatakse läbi juhtmevaba ühenduse. Näiteks mobiiltelefon peab saama ühendust kuuldeaparaatidega, kui kasutatakse WiFi- või Bluetooth-ühendust.

Audiovisuaalmeedia sisu edastamiseks mõeldud seadmed ja teenused.

Nende seadmete all mõeldakse näiteks digiboxe ja digi TV tarkvara või digitaalseid voogedastuskeskkondi.

Need lahendused peavad saama ligipääsetavaks, nii, et neid oleks võimalik kasutada erinevate abivahenditega. Näiteks võiks Digiboxi saada kasutada ka siis, kui ühendad selle külge klaviatuuri, või soovid kasutada ekraanisuurendust (zoomi), või ekraanilugejat.

Muuhulgas peavad olema ligipääsetavad saatekavad, ning teenus peab võimaldama ligipääsetava heli ja videosisu edastamist, näiteks võimaldama vaadata filmi kirjeldustõlkega, vaegkuuljate subtiitritega, heliliste (peale loetud) subtiitritega, või viipekeelse tõlkega.

Transporditeenused

Seaduse mõistes jagatakse transpordi teenused kahte ossa:

lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse kaugliini sõitjateveoteenus

ˇPiletiautomaat, millel punktkirjas ja reljeefsed kirjad.

Teenuse veebileht ja mobiiliäpp peavad olema ligipääsetavad. Määrus ütleb, et see tähendab, et leht on tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel. Praktikas aga annab sisulisemaid suuniseid Euroopa Liidu Digiligipääsetavuse Standard, en 301 549.

Inimestele peab olema kättesaadav info, mis kirjeldab, milline on transpordivahendi ja selle taristu ligipääsetavus ja kui inimestele pakutakse transpordi teenuse käigus abi, siis millist abi osutatakse?

Samuti peab teada olema info piletimüügisüsteemi ja selle ligipääsetavuse kohta, reaalajas info transporditeenuse kohta (saabumised / väljumised, rikked liinil jne)

valla-, linna- või maakonnaliinid

Kui nende liinide puhul kasutatakse iseteenindusterminale, peavad need olema ligipääsetavad.

Finantsteenused

Pangaautomaat

Finantsteenuseid pakkudes peavad kasutusel olevad autentimisviisid, elektroonilised allkirjad, maksejuhiste esitamine ja maksete teostamine olema sellised, et iga inimene saaks neist kergesti aru ja neid kasutada. Näiteks peab internetipanga sisselogimine ja maksete tegemine olema lihtne ja selge nii, et inimene mõistab kõiki vajalikke samme ning saab nõutavaid toiminguid edukalt ka teha.

Finantsteenuseid kasutades antav teave peab olema lihtsas ja arusaadavas keeles. Kui pank selgitab tutvustavas brošüüris, kuidas toimib laenu taotlemine või kuidas oma raha investeerida, peab tekst olema kirjutatud sellisel tasemel, et keskmine täiskasvanu saab sellest aru, ilma et oleks vaja põhjalikke erialaseid finantsteadmisi. Euroopa keeleõppe taseme järgi peab see olema B2 tase.

E-raamatud

Kui e-raamatus on teksti kõrval ka heli, peavad need olema sünkroonis, et inimene saaks lugedes samal ajal kuulata. E-raamat peab töötama koos abivahenditega, nagu ekraanilugejad või punktkirjakuvarid, mis aitavad näiteks nägemispuudega inimestel sisu kasutada, või klaviatuurid ja lülitid, mis aitavad motoorikahäirega inimestel raamatus liikuda.

Kasutajad peavad saama e-raamatu sisule lihtsalt ligi, saama raamatus liikuda ja mõistma raamatu struktuuri / ülesehitust. Näiteks, kui peatüki lõppu tähistab visuaalne tähis, või uuel peatükil on pealkiri, mis muust tekstist eristub, peab see info olema kättesaadav ka ekraanilugejale. Lisaks peab saama kergelt peatükkide vahel hüpata, just nagu tavalises raamatus. Samuti on oluline, et inimesed saaksid teksti suurust või värve kohandada, et lugemine oleks mugavam.

Lihtne peab olema leida, millised e-raamatud on ligipääsetavad, kasutades metaandmeid ehk lisainfot raamatu kohta.

Seaduse silmis ei ole autorikaitse võimalus ligipääsetavuse lahendustest mööda hiilida.

E-kaubanduse teenus

E-kaubanduse teenustes, sisuliselt e-poes, peab müüja esitama teavet selle kohta, kui ligipääsetav ehk kergesti kasutatav müüdav toode või teenus on, juhul kui see info on talle eelnevalt kättesaadavaks tehtud. Kui näiteks nägemispuudega inimene ostab veebipoest toote, peaks ta saama infot selle kohta, kas toode on talle ligipääsetav.

Lisaks peavad kõik veebipoe autentimis- ja makseviisid, samuti turvafunktsioonid, olema lihtsad ja ligipääsetavad.

Kokkuvõtteks

Ligipääsetavus sinu tootes või teenuses ei tähenda vaid seaduse järgimist. Kui lahendad ligipääsetavuse terviklikult ja arvestades erinevaid kasutajaid, leiad peagi, et sul on turul teiste konkurentidega võrreldes suur eelis. Inimesed tahavad sinu teenuseid aina rohkem kasutada.

Et ligipääsetavusega õigest otsast ja terviklikult peale hakata, võta meid kampa. Ligipääsukese eesmärgiks ongi aidata sinu ettevõte muuta ligipääsetavaks.