Miks ligipääsetavuse overlay’d ei tee sinu veebilehte ligipääsetavaks?

Autor: Jakob

Tehisaru foto ülisõbralikust üülikonnas mehest, kes seisab kutsuvalt ukse ees. Ukse kohal on kiri "Ligipääsetav teenus." Mehe ülikonnal on märk kirjaga "overlay." ta hoiab käes paberit, millel kiri "Mega certified, super accessible."

Tänu Euroopa ligipääsetavuse akti jõustumisele ja sellele, et hulk ettevõtteid on asunud oma teenuseid ligipääsetavamaks muutma, levib ka Eestis aktiivsemalt ligipääsetavuse tööriistu, mis lubavad „parandada“ veebilehe ligipääsetavust üheainsa skriptijupiga. Neid lahendusi tuntakse rahvusvaheliselt kui accessibility overlays. Lubadused on suurejoonelised: leht saab automaatselt standarditele, nagu WCAG või en 301 549 vastavaks, kasutajakogemus paraneb kõigile, ligipääsetavusnõuded täidetakse kiiresti ja lihtsalt. Tegelikkuses on need lubadused aga eksitavad ning selliste tööriistade kasutamine võib reaalsetele kasutajatele rohkem kahju kui kasu tuua.

Mis on overlay ja miks neid kasutatakse?

Ligipääsetavuse overlay on kolmanda osapoole skript või tarkvaraline kiht, mis lisatakse olemasolevale veebilehele eesmärgiga pakkuda automaatseid ligipääsetavusfunktsioone: näiteks kontrasti reguleerimist, teksti suurendamist, alternatiivset navigeerimist või suisa “ekraanilugeja või hääljuhtimislahenduste tuge”. Sageli reklaamitakse overlay’sid kui kiiret ja kuluefektiivset lahendust, mis kõrvaldab vajaduse põhjalikuma arenduse või auditite järele, tagades samas seaduste täitmise.

Reaalsus on aga paraku see, et need süsteemid ei muuda tegelikku koodi ega paranda olemasolevaid ligipääsetavusvigu. Selle asemel tekitatakse visuaalne ja interaktiivne „kiht“, mis peaks simuleerima vajalikku funktsionaalsust. Paraku ei tähenda see standardinõuete tegelikku täitmist, reaalsest ligipääsetavusest või kasutajakogemusest rääkimata.

Tüüpiliselt põhjustavad overlay’d näiteks järgmisi probleeme:

Oluline on mõista: mitte ükski overlay ei saa teada, mida kasutaja tegelikult vajab. Abivahendid – nagu ekraanilugejad või punktkirjakuvarid – on kasutajate seadetes juba individuaalselt seadistatud. Overlay, mis püüab sellest üle sõita, teeb teenuse pigem vähem usaldusväärseks ja keerulisemaks.

Veelgi enam, overlay ei tea, mida sina, kui veebilehe arendaja, disainer, sisulooja öelda tahad. Milline on su toon, milline on eeldatav funktsionaalsus.

Kempsupoti prilllaud kui ideaalne bulletpoint

Hiljuti eemaldasime kliendi veebilehelt overlay, mis jagas ekraanilugejate kasutajatele teavet, justkui oleks avalehel pildid WC poti prillaudadest. Tegelikkuses oli aga spordivaldkonna ettevõtte veebilehe disainer kasutanud loetelutähiseid, mis overlay arvates olid prilllauad. Ja see on üks väiksemaid probleeme, mida overlay võib tekitada.

Seadusandlus ja standardid: overlay ei vasta mitte ühelegi ligipääsetavuse standardile

Ligipääsetavusnõuded – olgu need EN 301 549 standardist, WCAG suunistest või Euroopa Ligipääsetavuse Aktist – ei küsi „kas overlay on olemas“, vaid eeldavad, et:

Overlay ei suuda neid nõudeid täita, sest see ei lahenda algset probleemi. Näiteks kui nupul puudub semantiline label, ei suuda overlay seda usaldusväärselt tuvastada ega parandada. Automaatne „parandus“ võib isegi lisada vale või eksitava sildi. Overlay ei suuda parandada veebilehele sinu poolt javascriptiga tekitatavat sisu, näiteks modaleid, sest neid süsteem lihtsalt ei näe. Ta ei suuda hallata klaviatuuri fookust, genereerida ekraanilugeja teateid või analüüsida, millisel hetkel on vaja ikooni kasutajale esitada, millisel hetkel mitte.

Lisaks ei vabasta overlay kasutamine sind vastutusest. Kui kasutaja esitab kaebuse või järelevalveasutus näiteks TTJA) kontrollib lehte, hinnatakse tegelikku koodi ja sisulist toimivust – mitte visuaalset lisakihti.

Overlayd rikuvad ka kasutajate privaatsust

Lisaks tehnilistele ja kasutajakogemusega seotud probleemidele kaasnevad overlay’dega ka privaatsus- ja andmekaitseriskid. Enamik overlay-teenuseid on kolmanda osapoole poolt hallatavad pilvepõhised lahendused, mis laetakse lehele välisest allikast ning koguvad automaatselt andmeid kasutajakäitumise, abivahendite kasutuse ja seadmespetsiifiliste seadete kohta. Nii võid sa nähtamatult koguda inimese isiklikke terviseandmeid ning neid maailmale kuulutada.

  1.  Jakob Rosin käib sinu veebilehel. Overlay tuvastab, et ta kasutab ekraanilugejat.
  2. Overlay tootja, või sinu veebileht seostab jakobi IP kindla “sõrmejäljega”
  3. Jakob läheb facebooki, kus äsja loodud sõrmejälge märkab FB reklaamialgoritm.
  4. FB reklaamialgoritmile jõuab jakobi sõrmejälg ka overlay tootja serverist. Algoritm teab nüüd, et jakob on tõenäoliselt pime, sest ta kasutab ekraanilugejat.

Ja jakob ei ole sinule selle info kogumiseks, ega sellest teistele rääkimiseks sugugi luba andnud.

Ligipääsetavuse pakkumine ei tohi tulla isikuandmete hinnaga. Kui soovime luua teenuseid, mis austavad kasutaja õigusi ja toetavad iseseisvust, peab ligipääsetavus olema lahendatud tehniliselt korrektselt ja andmekaitse põhimõtteid järgides. Overlay’d, mis koguvad jälgimisandmeid ilma läbipaistvuse ja kontrollita, ei ole sellega kooskõlas. Kui sa ikka veel ei usu, siis siit leiad nimekirja pea tuhandest ligipääsetavuse eksperdist, kes leiavad, et overlayd lahendusi ei paku. Overlay Factsheet.

Mida teha overlay asemel?

Tegutse läbipaistvalt ja kasutajakeskselt:

Ligipääsuke pakub just sellist tuge. Me ei müü skripte. Me aitame leida ja lahendada tegelikke probleeme – koodi, disaini ja kasutajaliidese tasandil. Meie testimises osalevad inimesed, kelle jaoks ligipääsetavus ei ole valikuline mugavus, vaid elulise tähtsusega tingimus su teenuse kasutamiseks.

Kokkuvõtteks

Ligipääsetavuse overlay ei ole lahendus, vaid sümptom. See peidab probleemi, ei lahenda seda. Kui soovid, et su teenus oleks tõepoolest ligipääsetav – kasutajale, standarditele ja seadustele vastavalt – tuleb teenus ka ligipääsetavaks muuta.

Kui soovid teada, kuidas oma veebilehe ligipääsetavust sisuliselt parandada, võta meiega ühendust. Meie töö ei põhine lubadustel, vaid tulemustel.